Värd-jugapuu (keskmine jugapuu) (718)
![Picture](/uploads/9/7/6/4/9764148/9558505.jpg?439)
Taxus ×media Rehder, istutatud 2001 aastal, päritolu - Järvselja
Perekonda Taxus L. - jugapuu, kuuluv liik. Keskmise kõrgusega laisammasjas põõsas. Aeglasekasvuline. Okkad on tumerohelised, asetsevad kammjalt kahel pool võrset. Viljad on punased, mürgise seemnega! Eelistab varjulist kasvukohta, kuna päikse käes kasvades on kevadel päikesepõletuse oht. Talub hästi pügamist.
Harilik jugapuu (Taxus baccata L.) (vene keeles tiss) on väga aeglase kasvuga, aastane kõrguse juurdekasv 2-3 cm. Samas on ta väga pikaealine, saades kuni 4000 aastat vanaks. Eestis leidub looduslikult Hiiumaal ja Saaremaal, sisemaal võib karmimatel talvedel esineda tugevaid kahjustusi. Maailma suurimad jugapuud kasvavad Kaukaasias Batsara kuristikus, puude kõrgus on seal ca 32 m ja tüve läbimõõt ca 1,65 m, vanust on neil umbes 1500 aastat.
Perekonda Taxus L. - jugapuu, kuuluv liik. Keskmise kõrgusega laisammasjas põõsas. Aeglasekasvuline. Okkad on tumerohelised, asetsevad kammjalt kahel pool võrset. Viljad on punased, mürgise seemnega! Eelistab varjulist kasvukohta, kuna päikse käes kasvades on kevadel päikesepõletuse oht. Talub hästi pügamist.
Harilik jugapuu (Taxus baccata L.) (vene keeles tiss) on väga aeglase kasvuga, aastane kõrguse juurdekasv 2-3 cm. Samas on ta väga pikaealine, saades kuni 4000 aastat vanaks. Eestis leidub looduslikult Hiiumaal ja Saaremaal, sisemaal võib karmimatel talvedel esineda tugevaid kahjustusi. Maailma suurimad jugapuud kasvavad Kaukaasias Batsara kuristikus, puude kõrgus on seal ca 32 m ja tüve läbimõõt ca 1,65 m, vanust on neil umbes 1500 aastat.