Talv 2011/2012
Keeni mõisapargi tiik - 01.01.2012
Talv algas 22.detsembril 2011 aastal kell 7.30. Väike miinuskraad on asjakohane, kuid mitte enamat. Soe sügis ei loovuta oma võimu mingi rahva väljaarvutatud ja mõteldud talve alguse pärast. Lumetu aeg jätkub ja siis - vaadates 24.detsembri hommikul aknast välja - maa valge! Valged jõulud! ja need jätkuvad, 25.detsembri hommikuks on veel lund juurde sadanud. Ulmelisena tundub ilmaprognoos järgnevateks päevadeks - pluss 8 kraadi °C. Aga ometi, 26.detsembri hommikul on tugev tuul, sabistab veel ka vihma ja lumi on läinud, täielikult. Isegi varjulisemas kohas pole teda enam näha. Päev läbi on päris tugev tuul, päike paistab ja sooja pole mitte +8 vaid suisa + 10 ja enamgi. Tormiilm jätkub ka 27.detsembril, siis koos vihmaga. Tormid kimbutavad edasi, viimane 2011 aastal on Robert.
31.detsember 2011 - temperatuur on nullilähedane, öösel on sadanud natukene lund, seda on auto aknal ja mõnes kohas maapinnalgi, kuid enamus maad on siiski must. Tuulevaikne ja pärastlõunal hakkab isegi päike paistma. Mitte küll kauaks - paar tundi. Enne aastavahetust aga katab maad valge vaip. Mitte küll palju, kuid siiski piisavalt, et kõik valge ja puhas oleks uue aasta esimesel päeval. Ja ka päike ei lase end kaua oodata, juba kell 9.30 tervitab ta Keeni küla oma kuldsete kiirtega ja soovib head uut aastat. Õhtuspoolikul päike veel paistab ja mõisapargi tiik hakkab end kaanetama. Lund tuleb ja tuleb ka sula. Ei lõpe ka tugevad tuuled. Siiski saavad miinuskraadid 10-ndaks jaanuariks võimust, lund tuleb lisa ja eriti palju tuleb teda aasta kolmandal nädalal, nii et 21.jaanuaril on igati arvestatav lumekord maas - no nii 25 cm kindlasti. Ja miinuskraade on 28.jaanuaril juba 18 °C. Jaanuari ametlikuks külmarekordiks jääb - 26,3 °C. Külm on end üles kütnud ja veebruari alguspäevadeks on temperatuur Valgas järgmine: 3.veebruari hiommikul -29 °C ja 4.veebruari hommikul -31 °C. Jõgeval 4.veebruaril -35 °C.
Külm taandub visalt ja 17 veebruaril on veel hommikutundidel - 19 °C. Soe hakkab end peale pressima 19 veebruaril tuule ja lumesajuga. Huvitav on see, et lund tuli juurde 21 jaanuarist kuni 19 veebruarini ehk ainult üks sentimeeter. 20. veebruar - lumi pakib. 21. veebruar - veebruar on vanarahva kalendris tuisukuu ja nüüd tahab ilmataat tõestada, et see ei ole vale jutt. Juba teine tuisk veebruaris (esimene 19 kuupäeval). 21. veebruar on ka vastlapäev tänavu. 23.veebruar vihmasajune, +2 °C. Mõni päev sula, siis väike miinus ja 28.veebruar tuleb taas tõdeda - veebruar on ju tuisukuu. Sajab ja tuiskab ja et on liigaasta, siis on veel 29.veebruar tulemas. Ja 29 veebruar tuli tuulevaikuse, viie külmakraadiga ning pärastlõunase päikesepaistega. Isegi lumi hakkas pakkima. Kalendritalv kestab ehkki on juba kevadkuu märts. Ja kestab ka talvemeeleolu. 4.märtsil on päiksepaisteline mõnede miinuskraadide ja loodetuulega ilm. Aga päike suudab juba natuke lund sulatada. Tihaste, varblaste laul on valjemaks ja lõbusamaks muutunud. Edasi lähevad ööd külmemaks (-20 °C) ja päevane päike küll sööb lund, kuid sulalund ei teki. Aga vaher 663 millel on lõhe tüve lõunapoolsel küljel, hakkas mahla jooksma. Mahl õhtul külmus ära. Hommikuti on härmatist ja päike sillerdab sellel ja ka lumel. 10.märtsi hommikul niiske lume sadu, hiljem nõrk vihm.
Kevad tulekul! Pärastlõunal lõikasin kahel vahtra oksal otsa ära ja panin pudeli otsad, et mahla koguda. Järgmise päeva hommikuks oli 300 g magusat, imemaitsvat mahla olemas. ÖÖsiti on kodukaku huikeid kuulda. 12.märts on tõsine kevadpäev - päike paistab, veed voolavad, sooja lausa +8 °C, aga puhub samas väga külm tuul. Märtsikuu 13 kuupäeval õitseb kevadine märtsikelluke. Lumikellukesed on oma ninadki juba välja pistnud. Tuleb neid istutada kohtadesse, kust lumi esmalt sulab. Hakid elasid majas enne meid - tuule- ja räästakastides, sest need olid lagunenud, lauad ripakil kui maja ostsime. Nende kordategemisel tegin räästakastidesse augud, et hakid saaksid edasi pesitseda. Ja nüüd, kevade lähendes, ongi pesade ülevaatud hakkidel käsil. Talve viimased päevad on plusskraadidega ja lumesulamine toimub. Sulavesi voolab ojadesse, jõgedesse, järvedesse. Kui ojades vesi külmus, oli veetase päris kõrge. Maapind oli vett täis ja nii hakkas aegapidi maa sees olev vesi valguma jääle. Ka lumesula vesi on jää peal ja veetase tundub sellepärats ääretult kõrge. Talve viimane päev, 19.märts, on vihmasajune. Päeva edenedes tugevneb tuul, vihmapiisad muutuvad suuremaks ja vastu õhtut hakkab lund sadama. Selline oli talv 2011/2012.
31.detsember 2011 - temperatuur on nullilähedane, öösel on sadanud natukene lund, seda on auto aknal ja mõnes kohas maapinnalgi, kuid enamus maad on siiski must. Tuulevaikne ja pärastlõunal hakkab isegi päike paistma. Mitte küll kauaks - paar tundi. Enne aastavahetust aga katab maad valge vaip. Mitte küll palju, kuid siiski piisavalt, et kõik valge ja puhas oleks uue aasta esimesel päeval. Ja ka päike ei lase end kaua oodata, juba kell 9.30 tervitab ta Keeni küla oma kuldsete kiirtega ja soovib head uut aastat. Õhtuspoolikul päike veel paistab ja mõisapargi tiik hakkab end kaanetama. Lund tuleb ja tuleb ka sula. Ei lõpe ka tugevad tuuled. Siiski saavad miinuskraadid 10-ndaks jaanuariks võimust, lund tuleb lisa ja eriti palju tuleb teda aasta kolmandal nädalal, nii et 21.jaanuaril on igati arvestatav lumekord maas - no nii 25 cm kindlasti. Ja miinuskraade on 28.jaanuaril juba 18 °C. Jaanuari ametlikuks külmarekordiks jääb - 26,3 °C. Külm on end üles kütnud ja veebruari alguspäevadeks on temperatuur Valgas järgmine: 3.veebruari hiommikul -29 °C ja 4.veebruari hommikul -31 °C. Jõgeval 4.veebruaril -35 °C.
Külm taandub visalt ja 17 veebruaril on veel hommikutundidel - 19 °C. Soe hakkab end peale pressima 19 veebruaril tuule ja lumesajuga. Huvitav on see, et lund tuli juurde 21 jaanuarist kuni 19 veebruarini ehk ainult üks sentimeeter. 20. veebruar - lumi pakib. 21. veebruar - veebruar on vanarahva kalendris tuisukuu ja nüüd tahab ilmataat tõestada, et see ei ole vale jutt. Juba teine tuisk veebruaris (esimene 19 kuupäeval). 21. veebruar on ka vastlapäev tänavu. 23.veebruar vihmasajune, +2 °C. Mõni päev sula, siis väike miinus ja 28.veebruar tuleb taas tõdeda - veebruar on ju tuisukuu. Sajab ja tuiskab ja et on liigaasta, siis on veel 29.veebruar tulemas. Ja 29 veebruar tuli tuulevaikuse, viie külmakraadiga ning pärastlõunase päikesepaistega. Isegi lumi hakkas pakkima. Kalendritalv kestab ehkki on juba kevadkuu märts. Ja kestab ka talvemeeleolu. 4.märtsil on päiksepaisteline mõnede miinuskraadide ja loodetuulega ilm. Aga päike suudab juba natuke lund sulatada. Tihaste, varblaste laul on valjemaks ja lõbusamaks muutunud. Edasi lähevad ööd külmemaks (-20 °C) ja päevane päike küll sööb lund, kuid sulalund ei teki. Aga vaher 663 millel on lõhe tüve lõunapoolsel küljel, hakkas mahla jooksma. Mahl õhtul külmus ära. Hommikuti on härmatist ja päike sillerdab sellel ja ka lumel. 10.märtsi hommikul niiske lume sadu, hiljem nõrk vihm.
Kevad tulekul! Pärastlõunal lõikasin kahel vahtra oksal otsa ära ja panin pudeli otsad, et mahla koguda. Järgmise päeva hommikuks oli 300 g magusat, imemaitsvat mahla olemas. ÖÖsiti on kodukaku huikeid kuulda. 12.märts on tõsine kevadpäev - päike paistab, veed voolavad, sooja lausa +8 °C, aga puhub samas väga külm tuul. Märtsikuu 13 kuupäeval õitseb kevadine märtsikelluke. Lumikellukesed on oma ninadki juba välja pistnud. Tuleb neid istutada kohtadesse, kust lumi esmalt sulab. Hakid elasid majas enne meid - tuule- ja räästakastides, sest need olid lagunenud, lauad ripakil kui maja ostsime. Nende kordategemisel tegin räästakastidesse augud, et hakid saaksid edasi pesitseda. Ja nüüd, kevade lähendes, ongi pesade ülevaatud hakkidel käsil. Talve viimased päevad on plusskraadidega ja lumesulamine toimub. Sulavesi voolab ojadesse, jõgedesse, järvedesse. Kui ojades vesi külmus, oli veetase päris kõrge. Maapind oli vett täis ja nii hakkas aegapidi maa sees olev vesi valguma jääle. Ka lumesula vesi on jää peal ja veetase tundub sellepärats ääretult kõrge. Talve viimane päev, 19.märts, on vihmasajune. Päeva edenedes tugevneb tuul, vihmapiisad muutuvad suuremaks ja vastu õhtut hakkab lund sadama. Selline oli talv 2011/2012.